Ça va? Oui

October 13, 2019

Ça va? Oui

Eeeee.... oktoober?!?! Kuhu aeg kaob? Mul on tunne, et justkui eile oleksin teise postituse avaldanud, kuid sõnumid erinevatelt inimestelt tuletavad meelde, et oleks tore, kui asuksin klaviatuuri juurde.

Istun hetkel ühes megailusas kohvikus nimega Farmers. Koht näeb ülituus ja mõnna välja, mahl maitseb ka täitsa hästi, aga kohv võiks natuke parem olla. Olen kahes kohvikus proovinud kohvi juua. Esimene kord, kui palusin latte topeltespressoga, sain hoopis latte + topeltespresso ning kui mainisin seda teenindajale, siis ta valas topeltespresso mulle lattesse. Ma ütlen, see oli üks jubekange elamus. Teistel kordadel ma sama viga pole õnneks teinud. Asi, mida ma kindlasti igatsen, on üks hea cappucino. Inimesed joovad siin väga palju kohvi, kahjuks küll musta, kuid see on osa lõunasöögist. Pole just väga populaarne juua piimakohvi. Enne Prantusmaale tulekut jõin ma üpris palju kohvi, kuid mitte kunagi americanot. Peale mitmeid ära ütlemisi kohvile lõunasöökidel, otsustasin, et oleks kena ära harjuda musta kohviga, sest isu oli juba nii suur ja ega mul midagi muud üle jäänudki. Nüüdseks olen juba kolm(!) korda musta kohvi joonud. Improvement!

Farmers kohvik

Kui jutt juba lõunasöögile läks, siis igal neljpäeval kell 12 Maison du Protestantisme'is einestavad koos üksildasemad eakad ning veidi halvemal elujärjel inimesed. Meie aitame seal toitu serveerida. Söögi valmistab iga kord erinev inimene, kuid tavaliselt on see keegi kirikust. Nagu prantslased ise on öelnud: "Kui prantslased söövad, siis on kõik hästi." Tähendab see siis seda, et kui ennist ei saanud jutule, siis laua taga on kõik suurepärane ja lobisetakse üksteise võidu. Aga milline näeb üks prantsuse lõunasöök välja? Peaagu iga söögikord v.a hommikusöök, algab apératifiga või lühemalt apéroga. Ehk siis enne söömist juuakse veini või mõnda muud veinilaadset jooki ning joogi kõrval on väike snäkk. Tihti on apéro ka peale teenistust ja lastele on lauale pandud ka mahl.

Järgmisena tuuakse lauda salat. Mitte selline salat, mida meie Eestis sünnipäeval sööme, vaid tavaline lehtsalat tomati, oliivide ja õliga. Muidugi ei puudu laualt klassikaline baguette. Mõnikord on salat asendatud saia ja pasteediga. Ma olen enda pärast tõsiselt mures, sest mul on tunne, et ma mitte ei lenda tagasi Eestisse, vaid veeren sinna. Ma söön jube palju saia, kuna see on niiiii hea. Seest pehme, aga väljast krõbe.

Tihtipeale ostan poest baguette'i ja söön seda niisama ka

Peale nn eelrooga süüakse kõige toitvam eine. Toidu kõrvale juuakse enamasti veini või vett. Seejärel on aeg juustu käes. Jah, siin süüakse tõesti väga palju juustu. Ja ei, mulle ei maitse see eriti. No ei tule meelde selle juustu nimi, mis on kõige levinum, aga see vist on valgehallitusjuustule sarnane, tegelt ei tea. Nod on üpris tugeva maitsega ja enamus prantslasi armastab juustu. Terve aja jooksul, mis siin olen olnud, olen kohanud ühte inimest, kellele ei meeldi juust. Kuna fromage, on üsna soolane, siis ongi aeg käes magustoidul ning kui viimane on otsas, siis pakutakse kohvi. Jep, mitte koogi kõrvale, vaid peale kooki. Kui eestlased on harjunud sööma salatit pearoa juurde ja kooki kohviga, siis Prantsusmaal on igal elemendil oma aeg. Arvestades apéro lõunasöögi alla, siis kestab keskmine lõunasöök peaaegu kaks tundi. Selline on meie iga neljapäev ja tihtipeale ka pühapäevad.

Kõige levinum juust lõunal

Esmaspäeviti ei ole meil palju tegemist. Kõigest 1,5h prantsuse keele tund. Peaaegu alati on need 90 minutit rasked. Eriti täitsa alguses, päris mitmel korral on mul nutt kurgus olnud, sest no lihtsalt ei mõika, mida räägitakse. Meil on kaks kohta, kus me prantsuse keelt õpime. Esmaspäeviti ja reedeti oleme Maison de l'Europe'is, mis peale keelekursuste pakub ka infot Euroopa Liidu kohta. Osaleme kursusel, mille tase on A2/B1, peale kuu ajast meelde tuletamist ja harjutamist, arvan, et olen lõpuks oma A2 taseme hetkel kätte saanud.

Ma olin väga üllatunud, kui raamatukogus eesti keele sõnastikku nägin.
Läti, leedu või soome oma polnud

Teisipäeviti, kell 9.30-11.00 on teine keelekursus, kuid APA's(Association Protestante d'Assistance). APA on organisatsioon, mis on peamiselt suunatud immigrantidele. Nad pakuvad prantsuse keele kursusi, millest ka mina ja Bovild osa võtame. Samas majas on ka kaltsukas, kus saab odavalt kasutatud riideid osta. Peale keeletundi on meil natuke vaba aega ning pärastlõunal aitame poes riideid sorteerida. Mitte ühtegi eset ei visata ära. Kõik, mis müügiks ei kõlba, saadetakse ühele teisele organisatsioonile, mille nime ma ei tea, ning nemad taaskasutavad neid materjale.

Vestinaire

Hetkel käime kolmapäeva hommikuti surnuaias haljastustöid tegemas. Too surnuaed on väga populaarne isegi lihtsalt jalutuskäikudeks ning novembris toimub seal suurem sündmus, mille pärast me üldse kalmistu ala hoogsalt korrastame.

Nagu juba enne mainisin, siis neljapäeviti abistame lõunasöögil, kuid õhtupoole toimub raamatukogus(Carre d'Art) vestlusring inimestele, kes on pärit mujalt riikidest ning sellega annavad nad võimaluse keelt harjutada ilma, et keegi peaks häbist maa alla vajuma. Ausalt. Prantsuse keel on päris raske ning vahepeal no lihtsalt ei tule välja korrektsed hääldused või ilus "r".

Reeded on meil tihti erinevad. Lisaks keelekursusele toimub kaks korda kuus noorteõhtu, kus osalevad kõikide kolme protestantide kirikute(ma olen endiselt hädas, kuidas seda käänata nii eesti kui ka inglise keeles) noored. See on toimunud kaks korda sel hooajal ning ma ei oska seisukohta võtta, kas mulle meeldib see või mitte. Ma eeldasin, et see on koht, kuhu noored tulevad ja jagavad oma mõtteid Piibli ja Jumala kohta, kuid mõlemad korrad pole justkui sellest juttu tulnud. Õhkkond on mõnus, kõik tunnevad end vabalt, räägitakse palju, süüakse pitsat, kuid Piiblit pole kahel korral keegi maininud. Või äkki hoopis läks tõlkes midagi kaduma? Ei tea. Igatahes oleme Bovild'iga hetkel pettunud, kuid loodame, et asi paraneb. Seni on meil kaks ideed mõttes, kuidas anda oma panus, kuid sellest mõni teinekord, kui mõtted teostatud. Avastasin, et ma polegi ühtegi pilti seal teinud :(.
Laupäeval toimub pühapäevkool kesklinna koguduses ja Mas des Abeilles(tõlk. mesilaste maja) koguduses. Kuna kahes kohas korraga suudavad olla ainult Hermonie ja Harry, siis pidime Bovild'iga otsustama, kes kuhu läheb. Nii jõudsime selgusele, et mina lähen mesilaste juurde ja tema jääb kodu lähedale. Pean tõdema, et päevad, mil me lastega oleme, on mu lemmikud. Nendest kiirgab nii palju soojust ja rõõmu, et kuidagi ei saa kurb olla. Näiteks möödunud laupäeval tuli gruppi üks uus tüdruk ja täiesti tühja koha pealt hakkas ta mulle kallisid tegema. Ootamatult kogusin sellelt umbes viie aastaselt tüdrukult väga palju kallisid. Mignon!

Mul on kujunenud ülesanne pilte teha, kui vaja, ning laupäevasel teenistusel oli minu tehtud pilt taustaks

Pühapäevad on meil siiani olnud väga erinevad. Meil pole alati kindlat kohta, kus me oleme peame, seega liigume kolme kiriku vahelt. Mõnel pühapäeval toimub kolmandas koguduses, La Fraternités(tõlk. vennaskond) pühapäevakool, kus Bovild'iga oleme koos ning mõnikord käime kuskil kaugemal teenistusel või tegevusel.

Frati saal

Pühapäevane teenistus Café croissant. Samal ajal, kui ees jutlustatati, sõid inimesed croissanti ja jõid kohvi.
Lapsed meisterdasid, vanemad kuulasid

Septembris käisime kõigi kolme koguduse 11-13 aastaste lastega minilaagris Séte'is. Nädalavahetuse teema oli "mis on minu väärtus?". Neil oli palju huvitavaid tegevusi, millest mõned olid mere ääres. Kahjuks jäi osa mulle arusaamatuks, kuid sealne õhkkond oli ülimõnus ja omavahel saadi hästi läbi. See oli üks ütlemata vahva väljasõit.